Kui vahest on õhtuti selline tunne, et peaks midagi kirjutama siis praegune tekst siia tekib kuidagi emotsioonitult. Klõbistan niisama, vaatan mis kuvarile tekib. Ehh.
Aga kuna vahepeal on liitreid triljon merre voolanud, pole ma midagi pajatanud. Sobrame natuke oma peas, paneme loogilisse järjestusse.
Nii, suvi on ootamatult külmaks pööranud. Senised lühikesed seelikud tuleb vahetada karupükste ja käpikute vastu. Peakese ehteks saab karvamüts või halvimal juhul peavalu koos palavikuga. Oksad on saanud kergemaks mahalangenud lehtede võrra. Valmistuvad sajuks.
Kurat, tegelikult tahan ma õige pealt teavitada sellest, et ait tõuseb iseenesest maast poole meetri kõrgusele ja sellel vahetuvad alumised palgid ning põrandatalad. See on kõikse parem uudis. nädala pomm: selle sügise tipp.
Vennaskonna 25 oli see mis pani põntsu mu arusaamisele oma armsast sõbrast-kurat, ta on ikka kallis! Kontsert oli lahe. Inimesed nagu ikka-sellised 50:50. Lällavad niisama ja ei saa aru kes, kus ja mis. Laulmisest kaasa..sellest ei ole mõtet rääkida, nad ei oska.
VLÜ pidu oli selline minu jaoks nutune. Selline nüri enesetunne oli ja muusika mis ei kippunud üldse mitte kõlama. Ju oli siis see mees kes nuppe krudis kas lihtsalt algaja või muidu Epp.
Käisin vaatamas Limpa etendust. See oli selliselt mõnusalt lapsik ja väiksele kaasale see meeldis. Nüüd on mul Limpa lauludega plaat ka.
Käisin vaatamas filmi: Piinakamber. See film pani mind kaasa elama ja mitte vähe. Ma tundsin seal enda ära. Miks? Käige vaadake, saate äkki, kes mind tunneb, aru.
Üks päev toodi kruusa, lükkasime A. laiali ka osa. Osa oli ühe traktori teha. Selline imelik juht oli... laiskus kuubis ja ving astmes neli. Aga selline Valga Teedes töötab. Isegi haltuurat teha ei oska/taha. Ma annaks hea meelega tema numbri ka teile, kallid lugejad, kuid ma ei tea ta telefoni numbrit.
M. sünnipäev oli. Selline kodune olemine. Mulle sellised asjad vahest isegi meeldivad. Aga vahest jääb nagu midagi puudu. Seekord oli rusikas silmauku.
Ükspäev olin ma väga purjus. Aga lõhesupp oli väga hea, seda ma mäletan. Koju toodi ka!
Kõik on enam-vähem hästi.
2 comments:
Väga tore on lugeda, et sul maja edeneb ja eluga rahul oled... samas, kui nii harva kirjutad siis loomulikult läheb enamus meelest ja ülevaade tuleb viimastest tegemistest, loodan et nüüd pimedal külmal ajal ei leelota õues ja selliseid mõttelende ka blogisse rohkem satub
samas ega ma ka tublim ole aga loodan muutuda ;)
Ma just sirvisin oma blogi ja vaatasin-võrdlesin postituste arvu aastate lõikes (viimane aasta poole vähem postitusi), et hakkab endalgi vaikselt khm! ära vajuma. Selle sinu postituse algus tõi naeratuse näole. Ja ikkagi on tore, et kuskil üks Raul, miljonite valgusaastate kaugusel, elab ja toimetab.
Post a Comment