...siis teeb Jaana mida? Kuna ta on teadupoolest ema siis: kantseldab väikest, jukerdab väiksega või tegeleb ikkagi väiksega. Muid variante siin ei ole. Järelikult, kas tal siis ei ole igav või kuidas? No kuna minust ei saa ema, kuna mu õevaan ütles, siis kas mul peab igav olema? Ei tea!
A täna oli. Kuidagi järsku nii igav oli, et kole kohe. Siis ma mõtlesin, et ääretu kole oleks vana olla, siis oleks veel igavam. Nooh.
Täna oli ükspikem conversation ühe tüdrukuga. No oli. Ja mis ma teada sain (õigemini teada sain ammu), et ma olen üks paras ülbe inimene. Nooh jah. See oli suht tasakaalust välja lööv väljaütlemine. Õigemini suht otsene, mis mulle tema juures ka meeldib. Aga siis ma siin mõtlesin ja tegelikult sain aru, et pigem olen ma otsekohene. Ehk liigagi. Samas, olen aus, sellised inimesed, kes samaga vastavad on ka minu ääretu respekti ära teeninud. Teha nägu nagu kõik oleks korras, ka kehva asja juures, sees kripeldades: see on odav! Aga samas, tüdruk, veri on paksem kui vesi! Nii ka sinu puhul! :)
Ma olin haige. Tulin üks öhtu Võrust ja ütlesin veel Törlepile, et ma jään vist haigeks...sönatud maolingi. Hommikul oli siuke vesivoodi tunne. Märg ja kole. Kaks päeva ja hoops, terve. Noroviirus. Kass isegi jättis öökapol magamise mu kõrval. Peale arusaama, et ma kuhugile taevasse ei koli, oldi tagasi. Nagu nurru täis ja keel konservi söömise tagajärgedest kõrva taha käimas! Niruke!
Ükspäev käisin teatris! "Börs ja börsitar". Südamest tulev naer oli suht kosutav. Fakt: iga mees ei ole parem kui mitte keegi, oli hea tõestus! Ja isa ütlus: see poiss ei vääriminu tütart, pani mõtlema. Mitu isa on nii minu kohta öelnud?
Tuttav tuli tagasi sealt kus ka mind oli kunagi kutsutud. Ma ei tea, kud tuleb meelde see, kuidas koos sa laevast maha jalutatud ja ta rääkis, et ma võiks kindlasti ka sinna tulla. A muutuvad ajad! Kahju. Väga kahju. Ei tea mis ta just praegu teeb? Uuuuuu...
Viimased päevad olla kodus! Siis tuleb siit pikk ja kurblik uue algus. Raske, kuradi raske. Jätan kõik sinnapaika ja alustan otsast. Jääb Niru, 22, Lina.. Jääb Lette, külmkapi suurim vaenlane. Samas,nad ei kao. Läheme üle lihtsalt teisele suhtlemise tasandile. Kaugeneme? Kurat seda teab.
Homme Lehtpuuga metsa. Tal iga aastane küttenorm vaja täita. Mamma soojendada! See aasta saab nottjooki ja loodan, et Raul oma kätte kirvest päeva algul ei saada...:).
Lootes sinu keelega paitust.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Olen isegi tänu su otsekohesusele valusalt vastu näppe saanud ja mõelnud, et huvitav, kas ta teeb seda meelega või mis ... ja tavaliselt oled sa valusalt otsekohene siis, kui sulle miskit vastukarva on (isegi, kui sa seda endale ei tunnista?). Aga noh veel tundub, et sellise otsekohesusega ei kiusa sa ainult ennast ümbritsevaid inimesi, vaid ka ennekõike iseennast? Sellepärast annan andeks ja ei lase ennast sellest häirida :).
Ma saan aru, et Sa kriitikat ei talu ja ega ei olegi eriti midagi kritiseerida (lood tulevad suht stabiilselt, jutt on väga Sinulik jne.) ainus mida võiks rohkrm olla on fotomaterjali... ega ma muud ei tahtnudki tegelikult öelda ;)
ahjaa üks asi ikka oli veel "puhka siis seekord minu eest ka"!
Post a Comment