Eile.
Olin maal, lakkisin põrandad veelkord üle. Msi aga jama on: see on totaalne liuväli. Ma ei kujutanud ette, et üks vana laudpõrand peale öösel kella kolmeni lihvimist võib peale esimest, teist, lakkimist nii libe olla!?!?
Müstika! Nüüd on nii, et kui keegi ikka plaanib külla tulla, ostku endale sokid, milledel on kummitallad!
Aga päeva nael..õigemini, õhtu nael...püüdsin kinni hiirekese. Ilus hall teine, a natsa niruke. Mul hakaks temast kahju, ei tahtnud maha ka lüüa.Tõin ta linna, Üraskile. Ega´s printsess on ennem ka hiirt näinud, mis sest, et surnut. Mängulust ärkas temas. Sama ka minus. Kuna hiir aimas olevat ennast vähemuses ja surmale ligidal, otsustas ta igati vastu hakata! Samas jäid tema piiksumised teisetele seltsimeestele kuulmata-need oleks äkki appi tulnud?!
Kepsles siis kass ümber purgi, milles piilus hiir. Surkis käpaga siit ja sealt. Ühel hetkes kassil hiir käpa küljjes kinni, kas ehmatas, rabas käpa koos hiirega purgist välja! Ja siis läks mölluks!
Hiir hirmuga ei teadnud kuhu joosta, mina hirmuga ei teadnud kuhu käega lajatada...kass oli lihtsalt Ott ruudus! Jooksis mis ta jooksis, hiirt silmas pidasin, kätte teda enam ei saanud! Ei mina ja ka kass! Olgu see viimane kirusin endamisi, läksin duzzi alla ja magama!
Kass oli õhtu otsa köögis, hiilis, nuhkis, kräunus!
Hiir oli selleks korraks läinud!
2 comments:
Tänud, juba tükk aega ei ole niimoodi naerda saanud :D :D :D
:)
mõnus hommikune lugemine! Ja täitsa uskumatu äratundmine toimus. Mäletan, et viisin kunagi samuti kiizule väiksed hiired koju. Sellised pisikesed 3 tk olid. Tööl tahtis töömees nad lihtsalt WC-st alla lasta!!!! Aga jama lugu oli selles, et tegin hiirtele krpi natsa suured hingamisaugud ja kohe esimesel ööl panid mõskinid plahku. Krt elasin siis üürikas ka ja mul oli ko-hu-ta-v paaniks järgmine hommik. Esiteks katsin ise hiiri, teiseks mul kassipoeg ei arvanud neist midagi ja kolmandaks oli nõme lugu sest läksin poodi mürki ostma, et nad paljuneda ei saaks. Kokkuvõttes oli mark maani :)
Post a Comment