Jaana ei laula

Eile oli üks igavene tore päev. Loomulikult oli see reede ja see on üle-üldiselt vahva päev. Võru ja muud Eesti linnad sai läbitud. Tööd tehtud ja asjalik oldud.
Päeva nägu on Maie oma. Miks?
Ega ma ise ka ei saa aru miks. Vist blondide juuste pärast. Vist tema oskusega lõõpida nii, et keegi sellest aru ei saa. Vist tema lihtsa ja rõõmsa olemise pärast. Vist sellepärast, et ta on asjalik mummut. Või hoopis mitteasjalik? Kurat seda teab. Nojah, aru neist nagunii ei saa! Naistest.
Tahate teada mis oli reedese päeva lugu? Palun: Kapell-Sveitser või Jahimehed-Rebase serenaad. Selle viimase looga on nii, et kui keegi selle sõnad kuskilt leiab, võiks teada anda.
Andres, sõi taas mu külmkapi tühjaks. No temasse ikka mahub. Ja peale selle, ei viitsi ta tööd ka teha! Asu oli ka linnas. Temaga on hea juttu ajada, sest me oleme paljudes asjades ühte meelt ja usku!
Käisin Gea´ga ja Mii´ga uisutamas. Täitsa tige oli :) A kui sa Jaana oskad seletada kuidas väikesi Printsesse uisutama õpetada, võiksid teada anda. Mul oli teda lihtsam süles hoida ja niimoodi mööda jääd ringi tuisata, kui oma ees teda lükata-hoida-lohistada-vedada-tõsta. Aga ta lubas, et järgmine kord on ta tublim. Seetõttu on mul temasse ka usku.
Näedsa, Ain on Venemaalt tagasi, kutsub külla-seega-saab head miskit suitsujuustu ja miski hobuseliha vorst, mis on hea. Ka kuulub menüüsse naps.
Oi, oli ka kutse täna, Pauluse kirikusse, kontserdile, kus esineb miski 120-liikmeline lastekoor ja herr Matvere. Olen viisak ja ütlen ära. Selle asemel viskab sellele kooslusele näppu minu eest Kukemumm.
Lumi võiks ikkagi maha tulla.
Või mis sa Annika arvad?

Hiinas on iluvõimlemise miski tähtis võistlus. Ja ma jäin seda ükspäev kogemata vaatama. See mida nad seal tegid, minu mõistusesse ei mahu. Milline ühtsus, millised painded, milline graatsia ja liikumise kontsentreeritus. Kogu see kava seal enamustel jooksis nagu vesi: puhtalt ja ühtlaselt. Samas, kuulates kommentaatorite juttu, on see ikka ääretult metsik pühendumine. Meeletult trenne, teadustöö, pinge.... Ma mõtlesin, et kui peaks Eestis ka midagi sellist rahvusvahelist võistlust toimuma, ma läheks vaatama.
Nädalavahetusest on mul paistes põlv ja ääretu uni. Täna hommik oli ülesse saamine nagu hauast tõusmine. Vaevaline, veniv ja patja tagasi kukkuv. Tallinnast öösel koju sõitmine oli paras piin,
Maal on kõik timm. Kõik toimib. Ootan esimest tõsist külma, ehk, kus mida järgi annab.
Oi, Andresse onnis on Kossu toimetamas. Selline omaette vaatamisväärne vana. Elektrik. Peale selle sõi ta tühjaks mu külmkapi, magas mu voodis, norskas. Vaene Gea, ma ta veel öösel üles ajasin, teadustades, et ta tüüp kodu ei roni. :)
Ja Sina, Annika. Kuradi hea on, et ma pole kunagi Sulle kollaseid lilli toonud. Muidu mine tea, mine tea, mida Sina mõelnud oleks. Ja olen alati rääkinud, ka Sulle, et inimesel on suu peas näiteks rääkimiseks, seletamiseks, avalduste tegemiseks..... Pärast sõnadega ei vehita! Teadmine mida tähedab naiste puhul üks või teine asi, mida keegi peab romantikaks, mida solvanguks.... EI ma suuda seda kõike kõrva taha panna, kuigi nii väga tahaks.
Seega, seda, et kui Raul Sulle sada aastat tagasi kollased lilled kinkis, see Sinus hirmsa tunnetetormi vallandas, oleksid Sa võinud sellest ka mind valgustada! Onju!
Aga hea on see, et ma pole Sulle ju kunagi lillusid kinknu!? Või olen?
:p

Jaana ja Suusk!

Kle, Jaana.

Kas lumi on juba maas, et saaks ka see aasta sinuga mõõtu võtta Tallinna lumistel väljadel. Või ukerdad sa ikka oma rullidega kuskil Pirita ranna äärt kulgevat teed mõõtes?

Kui lood ikkagi veel suvised, siis ma kutsuks su mees-mehe, ei, mees-naise vastu võitlusele. Vaatame kes kõrgemaid tippe suudab kukkumisvabalt võtta, kes kiiremini mäkke elusana jõuab, kes suusapaarist saepuru koju toob. Või mis sa arvad? Ma luban sul isegi toetava hooldemeeskonna kokku klposida. Seniks aga, meeldetuletuseks kadunud aasta pilt.... (vaata ülesse)

Jaana ja Suusk!

Jaanakeseke!

Jaana, mis sa arvad, et ma selle pealkirja eelmisele sissekandele niisama panin?
Ei pannud, see tuli lausa kogemata!
Eelmine nädal kadus kui mutt sohu. Käisin põhjanaabrite juures, kus elus esimest korda sõitsin ma selle kiire ja väikese laevaga...mis ta nimi on.... Aga meri oli tema ja meie kõigi peale veidi kuri. Me sukeldusime, siis saime taas pinnale. Paat raksus ja kägises. Mootor jauras vahetpidamata. Mehaanik käis kapteni juures, kapten mootori juures. Mammid olid hiirvaikselt. Vihma sadas mitte ülalt-alla vaid külje pealt. Tolliametnik naeratas ja lasi mu niisama maale. IPMS oli väike, kurnav mu rahakotile. Aga selle eest on kodus: Sdkfz. 251/1, Coelian Pantheri baasil ja Stureri laadne. Koju, koju saabusin ma bussiga, kus peale minu oli juht ja kaks reisijat. Lehtpuud selles mõttes ma enam ei kuula, et tulgu ma ilma saanita Tallinna! Lollus.
Abielu ettepanek kontserdil oli mulle suht arusaamatu. Miks nii?
Kaisa sünnale jõudsin mina siis kui kõik teised olid juba ära läinud. Torti ma ka ei saanud.
Maal on väga soe! Külas käisid laupäev vahmiil Sepp ja Kakskendkask. Tegid endale ja mulle miskid hirmsad disainkuused. Tige, tige! Järgmine nädal peaks need ka ehitud saama. Juhul küll kui nad maale peaks saabuma! Üks päev käisin lihtsalt maal magamas. Hea oli! Ausalt.
A jaaa, külmkapis on kooki! See mul söömata.
Ja preili Ren! Suht lootusetu on Teil olnud minust kogu aeg aru saada olnud. Eksin? Ei usu. Nii nagu mina pole Teist mitte kunagi aru saanud. A jaa, meenute mulle kui kuskilt Sad Eyes kõlab! Ilusad ajad olid. Jah, Enrique kontserti oleks võinud Teiega koos kuulata!
Eraelus on laine hea. Nagu: ..Käisid tüdrukud õhtuti Toomases, jõid kokteili ja Ungari brändit, kavalerideks rikkad kui roomlased, SRT-de habetunud dändid...
Ilus oled!

Eh, Jaana!

Igaüks, kes peab end asendamatuks, pistku sõrm vette ja vaadaku, milline auk pärast sõrme väljavõtmist jääb.
Huvitav, mida selle kohta öelda?
Jah, õige ta on, et asendamatuid ei ole. Kõik siin ilmas taastub, tekib uuesti, saabub või mis iganes.
Seega, ka mina ei ole asendamatu, ka inimesed mulle ei ole asendamatud.
Tegelikult on ääretult vapper ja julge tegu vaadata oma endistele tuttavatele, lähedastele, kellele iganes, silma ja nad kõik kuradile saata!
Nii ka Sind, naine!

Jaana versus Superbad?

Jeah. Täna õhtune elamus filmist, Superbad oli keskimise vaadatavusega film. Ma hakkan vist ikkagi vanaks jääma, sest roppusi, inglise keelseid nelja tähelisi sõnu, tõlgendati eesti keelses kontekstis erievatel viisidel. Ära tüütas! Kummaline oleks minna kinno, kino ees kohtuda oma lemmikuga ja minna vaatama filmi kus iga teine sõna on fuck...? Kuidagi amoraalne! Aga?
Ma viisin koju jalutades ennast selle filmiga seoses oma noorusesse. Kas ta oli selline? Jaa oleks pisut liig ennatlik kiruda, kuid saame soeseid tuua küll.
Esimene purjutamine...selline tõeline. Eheee, seda peaks isegi Sina, Jaana mäletama! See oli koomiline. Taiks ja Monika trepist alla kukkumas, rumm ja rumm, viin ja rumm, Sepa Allani kõikumine, aias kiikumine, mida hommikul meenutas porine kingahunnik, Janeku öine koduminek...
Esimene seks.....noorus!
Alkoholi ostmise esimest korda ma ei mäleta. Politseiga kokkupuude oli ...pole oluline.
Mida aga saame öelda. Kindlasti oli mu see osa elust, milles filmis päris vahvasti räägiti, mitte nii kirev ja möllu otsiv. Omad kiiksud ning tembud seal olid. Sannaklubi, autodega kärutamised, kaklused, peod...
On olnud ilus noorus!
Ja jaa Jaana, sina sealt ka pole puudunud! Onju!

Jaanal on kõik hästi

Selle aasta lõpuks olen ma tänu raamatupidajale tugevas plussis. Aeg piduks!
Sünnipäev möödub soojas, on selgeks saanud!
Laupäeval-pühapäeval romantiline reis Helsingisse!! :)
Andrese maja saab aastavahetuseks tip-top.
Oma majas on see aasta esimsed jõulud.
Kutse Kaisa sünnipäevale on käes-ilus roosa ja nummi! :)
Chris Rea taas Tallinnas-ei tea kas peaks minema!?
Ja Jaanal pidi ka kõik hästi olema! Nii ka minul, sest miks peaks mul halvemini minema.
Olen asjade kulgemisega ääretult rahul!
Mõmisev!

Eile oli pühpäev ja mina koos oma sisustusekspertide grupiga otsustasin minna Tartu.
Aga ennem...
Pigem oli see miski ekspromt üritus, sest Kakskendkaks teadustas laupäeva õhtul, kui ma ehitusinsener Pauk´iga maale kolistasin, et ma nad maale olin kutsunud. Kuna ma seda ise ei mäleta siis saatsin ma Lina tänava kaadri... Küsisin Heiki käest veel kaks kärkunnjooki, kuna kodu minna ei viitsinud. Andres oli tol päeval muidu liimist lahti ja nii olin mina selle päeva kaine autojuht. Mustla poes oli viimasest Summ loosi ostmisest ikka ikaldus, võtsime hoopis verivorsti. Retsepti verivorstide praadimiseks saate Jaanalt. Summi kohta niipalju, et viimane kord kui ma koos Andresega seal läbi käisin, saime kokku 375.- eek´i eest me erinevate piletite omanikeks. Paar võitu oli ka! :) Silla Jaani käest sai Andres pika lunimise pääle endise kuivati kütmise ahju, millega ta nüüd otsustas maja kütma hakata. Kuidas ahi majja saadakse....see pole minu asi! :) Piima, mis pidi minema Maila kätte...ma seda ei tea, kas ta sinna ka jõudis, sest ennem olid minu silmad need mis kinni kukkusid! :)
Maja oli täis verivorstide küpsetamise lõhna ja pärast poole tümpsu!
Aga see Tartu trip...
Esimese hooga kadusid mu mürsul ära pidurid....Müstika! Tagasi pole nad tulnud siiani. Kuhu jäid, selgitan tänase päeva jooksul.
Lambid tubadesse on olemas. Müstilised küll, kuid Herstal´i (www.herstal.dk) valgustite Eestisse saabumine on kui Issanda laskumine maale. Millal, kunas, palju...-need küsimused olid nagu..ma ei tea, mis asjad poes töötavale müügiasjapulgale.
Pika valimse, pika mööda erinevaid poode sõites said nad siiski olema! Kahe toa lambid maksid kokku....üüratult palju minu jaosk, kuid, sisustuse esspetsialist ütles, et nii on ilus ja popp! Ma ei tea! Ausalt
Lisaks on miski kuusk nüüd ka! http://www.herstal.dk/Default.aspx?Page=Group&GroupID=95&SubID=187&ID=3551&Menu=
Katsu sa Jaana midagi halvasti öelda! Mul on ta juba akna peal!
Jõuludeks on välja ette nähtud miskid kulinad ka. Ümber maja...
Seega, käik koos ilusat hinnata oskava inimesega, oli 50:50 lahe, sest minule see poode mööda kollamine ei istu. Suur viga oli ka McDonalis Kirkele lasteeine paki sisse mitte vaatamine, sest seal puudus Kirke arvates limps. Kus ma selle küll unustasin! A Kirke, kle, ma selle järgmine kord toon! Eks!

Gone Til´ November

Ma mõtlesin siin paar päeva tagasi, et kuidas seostada tüdrukuid ja muusikat. Ei tea miks, aga selline mõte tuli. Arutasin endamisi oma inimsuhete ja muusika üle. Teate, ma võin julgelt väita, et iga inimese elu on miskil hetkel möjutanud tema lähimad kaaslased ja nende nn. "lemmikud". Kuidas see nii on, ei oska ma öelda, kuid....
Minu elu esimene ja sügavaim armastus, kuulas muusikat. Just nimelt kuulas. Kes laulis, mis muusika... see oli Temal suht ükskõik. Kuid mis Talle miski hetk meeldis, oli Texas. Kuulsad Paistu peod olid lahedad. Esimene tants on isegi meeles.Kui mäletada, siis sai see alguse ühe singli näol. Kahju, aga ma ei mäleta mis lugu see oli. Aga tollal sai kuulsaks saunaklubi" Sannasoojus" mille kohta võiks veel palju kirjutada. Selles kuulati muusikat: Kukerpillid, Apelsin jt. Vanade LP-de pealt. Klassika :)
Teine ja üsna lüürike üritus tõi mu ellu tanstu. Meeletult tantsu. See oli aeg kus ma tundsin röömu sellest, et ma olin kaaslasega tantsupõrandal kui üks hing. Flirt, kirg, tunded. Tol ajal sai mulle miskil määral oluliseks Tätte. Mitte, et ta mulle nii väga meeldinud oleks, kuid "Vana kuub" tõi mulle meelde alati mu nooruse (Krt, kuidas ma saan nii väita-nooruse). Miks mulle meenub Koiksoni "Narr". Teate ju küll, ...narriks muutun öisel ajal.. Muu on siin mitteoluline. Pikalt võiks rääkida Nukker Kukeke, Lament, Kolumbus Kris....
Mnjaaaa.
Nüüd olen ma kahe vahel. Kas kirjutada Dagö´st või mitte. Kirjutan.
Mitte, et ma poleks sellest bändist midagi kuulnud, vaid, et nägemine live´s oli mul selle persooniga seotud. Maru on selle bändi juures see, et pea kõik kontserdid lõpevad "Šveits"-iga. Kas YTalle see muusikaline kooslus meelib? Ma arvan, et 50:50. Minu ta selle pundi juurde lohistas.
Aga mis mulle meeldib? Lemmikuks jääb Vennaskond. Kukerpillid on mu nooruse dream band, Apelsinist jäi meelde nende rohelisest paberist, mändidega LP ümbris, Smokie plaat-see esimene...
Tänase päeva looks nimetan: Gone Til´November
Kõige ilusam koht, kui Ta jalutab selle sõitva vana mehe järel ja mees hakkab sama laulu laulma...

Jaana vol. 2

Inimese tunnetel mängimisel ja putukatõrjevahendi kasutamisel on väga sarnased tagajärjed - ühel hetkel neid lihtsalt enam ei ole...!

Jaana ei tantsi!

Kuna kõik me armastame laupäevi, siis otsustas herr Lehtpuu mu külla kutsuda
Pidi olema: saun, tirlimps ja hookus-pookus. Mina oma noores naiivsususes olin asjaga küll tiba kahtleval seisukohal, kuid peale Janeku mamma meelitusi ja südamerohu kinkimise lubadust olin asjaga siiski päri. Kuna Janek on Viljandimaal sama mis saarlane Hiiumaal, siis eelnes sellele sõidule Keila, pikem maadlus Lehtpuu saani parema väljanägemise ja pidamise nimel. Löödi läikima mürsu vasak tiib, pesti porist puhtaks küljekarbid ( ja tema, Janek, väidab, et need tehti uued... :p) ja tunnise ootamise järel pandi alla kobe suss. Mis sest, et kuus talve sõit super-slikid! Ikkagi talv!
Mo pool panin kotti käterätiku ja uued sokid. Sampoon jäi seekord koju, sest alati unustan ma Keila servale maha oma pesuaine. Ja tehke või seepi, Janek poest seda ise viimased kolm aastat ostnud ei ole. Pütsepp varustab!
Mure oli aga Jaanaga! No ikka tahad noort ema ka näha, aga ei! Selle vedamine inimeste sekka on sama mis lammast panna tegema mardisanti! Kategooriline ei see otseselt ei olnud. Pigem poeti Rainise, Senna ja koera selja ning nime taha! Aga tõmbasime Ta nimekirjast (keda kutsun oma 50-aasta juubelile) maha!
Eret oli lihtsalt augus, Anneli koeraga väljas! Muud....olid laudas!
Sõit Keila on alati olnud igav. Seekordsed: kitsed, Passat, mitte spurtida suutev Mondeo, Orioni üks tuli; on tavalised nähtused! Krt, kahju oli mul kommidest mida ma pärast söömise eesmärgil põrandalt korjasin!
Saun oli soe, vesi leige. Kass kartlik, Heits unine! Siider lahja, Kala tulem.
( Pesuprogramm on lõppenud, võid võtta pesu masinast välja! ) st. istun köögis!

Kala!
No selline suht kahtlase õhtu algus. Kahtlused, mitte uskumine, salastatud number, olid õhtu märksõnad. Bu-ra-ti-no...laulud lauldud, beef toonikuga, muigvel suu... Ventsi lubaudus teha järgmine kord kõike paremini :)
Üks üle väga pika aja vahva hommikusöök. Muljetavaldavad vastused. Siirad ülestunnistused. Kohkunud ilmed. Salat ja kohvi, poolene piim. Unised näod.
Üks vahva nädal, tõeliselt toreda lõpuga!

Pärnuga taaskohtumine. Segased mõtted, uskumatu naiivsus.
Aga maal oli traktorenwarenite sikutamine. Papa Püti masinapark on ikka kirju kui rähni kuub. Oi ta on ikka maru mees. Ikkagi oma isa! Austusega!

Aga kõige parem on oma kodus, tuleb taas tunnistada! Siuke soe ja mõnus tunne. Niru hale mjäug on asja tipp. Selline hale küsimus: kus Te olete kõik olnud, miks mina jälle üksi koju jään. No Lehtpuu Pauka kõrval on siinne printsess kui Venus Flytrap Primadonna. Ausalt, ta on ikka nii ilus. Tema tohutu huvi kilekottides oleva vastu on sama siiras kui minu huvi näiteks Mare vastu. Selline nuusiv ja tähelepanev. Eneli ütluste järgi töötab Niru pommikassina politseis. Mina aga....?

Nädala nägu: Mare oma! :)

No Jaanake!

Kui sa nüüd ka minuga rahul ei ole, siis ei ole seda ka Jumal taevas. Krt. Hommik algas küll mul müstiliselt. ATM sõi mu kaardi ära! Ja selletõttu, Statoilis võlgu jääd ja seda terve kütusearve näol, ei juhtu mitte iga päev. Veel vähem minul, kes ma sellistes kohtades teadupärast ei tangi. Aga võla ma tasusin. Ausalt.
Miks nad siis topivad üles silte: Vöörst tank, tenn pai! Ma saan aru, et nad on leppinud sellega, et pooled juhid jäävad neile võlgu..või ma eksin? Orava omas tangin ma niipalju kui raha sisse viin ja tädile käratan, et kalla! A ju see on haritud inimestele, Statikas.
Jaana! Sinu munakeedu retsepti pole ma veel kirja pannud. Pole aega on päälinna popikas ütlemine! Ja niikaua kui sa seda saanud poel, olge kasvõi näljas! Peale selle, hakkavad igasugused maal elavad inimesed Tallinna omade silmis nagunii kulla hinda minema! Ja Jaani hoovis hakkan ma pärast Talleggi munurite hukku üha tihedamini käima. Raudselt! Hoia liini, Jaana! :)
Tegelikult on minu tänane Päike, väike Eret. Pisara tõi silma. Nii ilusti pole keegi ammu juba mind meelde tuletanud. Ausalt! Lihtne, lakooniline ja selge!
See oli ilus! Tänan Sind, kallis Eret! :)
Millega üllatad mind sina, Jaana?

Näedsa.
Talv on saabunud. Nooh, mitte küll ametlikult, kuid siiski. Muidu on see aeg vist 21.12. Ametlik. Aga talv nagu talv ikka. Autod jääs, ka minu omad, tiba jahedam, mis tähendab, et T-särgiga enam ei käi. Kõik krõbiseb. Teed on ka hommikuti libedad. Saabunud on ilus aastaeg. Kauaks seda külma ja lund, kes seda teab, kuid ta on ju kohal. Esimene lumi pidi sulama...
Muidu oli tore nädalavahetus. Mõningad pahad seigad ja väljapressitud sms välja arvata. Saame üle, luban!
Maila juubel. Ma ei kujuta ette, et ma peaks elama elama neljakümnenda sünnipäevani. Kole! See varsti saabuv 30 saab ka kole olema! Lõin aga kõvasti Kakskendkahega ja Mii´ga tantsu. Vähemalt nendega veab mul alati! Kallis oled Eneli! :)
Miks? Mu tervis hakkab üha rohkem mind alt vedama. Seda ka see nädalavahetus-taas kord. Kui keegi teaks mis mul viga on, kui keegi ütleks mis teha? Janeku soovitus vähem tööd teha ja rohkem puhata on küll idee, isegi asjalik idee, kuid....ei mängi välja. Samas, eile voodis olles mõtlesin ,et saadaks selle elu siin riigis kus kurat ja koliks ikkagi kuskile sooja. Müüks maha kõik mis mul on...koliks banaani alla, teeks sellist tööd mis lubab hinge sees hoida ning lihtsalt lööks oma elupäevad surnuks. Tõeliselt vaba mehena? Ei tea kas see on hea idee? Äkki genereeriks siit midagi välja?
Ükspäev saabus postkasti kiri, kus saaks minna Gruusiasse. Mõtlen, et käin vist tiiru ära. Ausalt. Nädala ikka kuskilt endale leiaks. Reisitud on ka üksi ja seljakotiga. Kehva küll, kuid nagu näha, on siiani kõik alt hüpanud! Alatud olete!
Muidu? Muidu on ok. Tunnen, et peaks endast rohkem hoolitsema hakkama. See mis siiani on olnud, on hinge ja keha raiskamine. Tunnete maailm on ammu juba sassis. Keha on üha tugevamaks saamas. Puudub aga tasakaal! Mõlema vahel!
Jaana, ma järgmisena kirjutan sulle muna keetmise ja/või praadimise retsepti. Saad oma meeletusse kogusse ühed retseptid juurde!

Kus on minu naine, kus on minu märkmepaberid? Kes tänitaks mu kallal? Kelle laste isa ma oleks?
Krt, seda teab!
Ja Lette; Kadri on kuidagi õide puhkenud? :)

Täna on ühe ilusa tüdruku sünnipäev. Vahva tüdruk.
Ma tegelikult ei tahtnud mitte sellest rääkida.
Kui raske on tegelikult saata sõnumit, lihtsat sõnumit, inimesele, kes oli sulle kunagi hea sõber, kuid kes mingil hetkel tõmbas alt pingi. Kohe kuidagi väga paha oli.
Terve selle tänase päeva olen ma mõelnud selle üle kuidas ühel hetkel saavad meile tähtsusetuks miskid ammused ajad ja olemised. Kuidas me heidame üle parda eelneva. Kuidas me selle üle kurvastame, õnnetud oleme. Lubame mitte astuda ennast petvate inimeste otsa. Aga ikkagi me teeme seda, uuesti ja uuesti. Usume, oleme rõõmsad.. Krahh ja see eelnev saab möödanikuks! Me peaksime asju võtma mõistusega. Teadma, et igal asjal on kord lõpp. Kuid kui need lõpud saabuvad oleme me oma mõistusega üsna jännis. Kuidas tahaks helistada, küsida kuidas tal läheb, kuidas tahaks saata lihtsat sõnumit, küsimaks, mida ta teeb, kuidas tahaks saata kirja, teadmaks, kas kõik on korras!
Tahaks, tahaks, tahaks! Mõistus tõrgub, sest meid on löödud!
Nii oli ka täna hommikul. Sees hakkas keerama. Aga tegemata jätmine oleks ka enese petmine! See oleks kohatu olnud.
Nii see sõnum saadetud sai. Mis sellest? Ma lootsin miskitki elumärki, et kuidas on või vähemalt aitähh...
Ju ma siis loodan liig palju!

Kui ma eile politseimajast sisse astusin, ei täheldanud ma , et mu õhtu saab sellise lõpu. Ega päev on nagu iga teine, kuid mis on üha tõenäolisem-õhtud kipuvad minema iga korraga järjest kummalistemaks.

Peale selle, et linnud armastavad kuivanud makrofleksi ja hiired, kes lõkus jäävad, muutuvad iga päevaga number suuremaks, on iga õhtu täis seiku!

Hiirte koha pealt

Nimelt ei ole nad saanud aru, et oht ei pruugi varitseda teda kuskil õues, kulli, kassi või kellegi muu käpa läbi, vaid, et oht varitseb urust millimeetri kaugusel. Kui asetada lõks uru august millimeetri kaugusele, siis tahest-tahtmatult ta sinna ka astub. Õigemini oma nina, koonu ja pea.... Rekord mis ma hiirte ühishauda päeva jooksul ajanud olen on maagiline "7".

Aga eile.

Raibe oli nii suur, et oma molu oli ta litakaga jätnud lõksu vahele, silmad suured kui Fordi rattad. Kahtlustasin miski depressiivse aine mõju. Aga kere oli kaelast saadik alles urus. Ja tee või tina: välja ei tule! Sikuta mis sa sikutad. Ragises seljaluu ja ikka, tulem 0. Nooh, Jaana, sa ära rohkem loe.

Tegin ta viisakalt pooleks ja siis koukisin välja. Kui pärast Ärps oma kere mo poolle vedas, rääkis ta, et ühe olid raisad poolest saati ära söönu ja seda veel lõksu vahel! Läks ka tema, kahes osas, auku!

Sain oma plekid ka paika ja ära tulek.

Ja siis. Istub see konstaabel Kütt (ilus tüdruk) oma Primeraga Aia tänava ja Posti ristis. Ega jah, seal on 50. A kui sa Mustla, Kirikumäest üles tuled, on enne vasak nelja just lasteaia rist. Ma ennem ei näinud kui keegi hakkas sealt auto ust paotama, millel ilutses silt politsei. 91+/- 3.

Kiirkorras kiiresti korras!

Masendav. See ei ole esimene ja viimane kord. Kui oma kolm jälle täis tiksub?

Aga,et passida seda ühte ja ainumast, öösel Mustlas..ma ei tea. Selle aja jooksul, kui mina selles saanis istusin, ei läinud sealt keegi mööda!

Jaana, kuule, siia ma sinu kommentaari ei taha! Ausalt!

Mis ma hädaldan, tegelikult on ju kõik hästi!

Mnjaaaaa

Et siis pulmale ja surmale, ligemal. Kes kuhu ja mis moodi, eks otsustage ise.
Aga selline sehr komisch nädalavahetus oli! Midagi nagu tegin ja midagi nagu ei teinud ka!
Esiteks: hiiri ma enam linna ei too, kuna kass on kaks nädalat krõbuski ratsiooni hävitamas..et tekiks hiire söömise tuhin. Muidu nuuma looma lõhekonservidega..ülbik. Ronib aga sülle, hommikul nurrub voodi kõrval. Tead ju loom ,et sa ei saa midagi; ja lükkad ta üle serva põrandale maha! No ok, ei lükka, lennutad!
Teiseks: Maila die neue wagen on ikkagi Ford. Müstika ütlen! A ilus. Ilus on see uus auto ikka! Ma ka ootan kevadet, siis olen rikkam! Ausalt! Ostan ka..ostan mitu tükki. Seniks on mu mõlemad mürsud mulle kallid. Ja ega mu pikkust ei määra mitte mu saanid vaid... uued kingad. Näiteks!
Kolmandaks: kui Linna laulis omal ajal "...raamid, raamid, raamid, raaa-aaamid just", siis mina laulsin..eeh, laulan: "...liistud, liistud, liistud...", ainult hääelulatus madalamalt. Seega, ilus on vaadata tare põrandaid ja ukse serva. Kohe eriti ilus. Nikerdasin, mis ma nikerdasin aga ära ma nad panin. See, et mu järelkäru on Mareku käes (r...k, k...t), pole oluline.
Neljandaks: kella keerasime. Mis sellest?!
Viiendaks: saaks kuidagi oma sellisest kehvast enesehinnangust ja tundest üle. Kuidagi kõik ajab marru. Kõik on kuidagi sassis. Kõik on kuidagi poolik. Stress selle kohta ütelda vist ei saa. Aga mis ta siis on? Nagu paha oleks olla!
Kuuendaks: eelmise nädala ikaldus oli mu vana Blaupunkt´i skaalanööri katkiminek. Ikka tõeline prahmakas. Nagu Ärps ikka teadustas: nu mis sa teed!
Aga nüüd, täna hommikul, tegina ma sellise avalduse, ka Martinsoni mumm kuulis, et ma teen selle vana Toledo täiesti korda. Nimelt, saadan kirja otse Blaupunkt´i tehasesse ja palun saata (juhul kui neil on!) selle vana raadio esikülje, sest keegi on selle Toledo sealt maha kakkunud ja lisaks sulatanud seda plastmass esikülge. Muud asjad töötavad nii mis miki. Saab tõsimeeli teadustada: " Minu vanal raadiol, on peas üksainus rohekas silm...".

Aga kunagi ma lubasin kirjutada naistest.....
Aga kirjutan hoopis mudelitest. Keda see huvitab? Ma ei tea. Keegi pole avaldanud ka soovi lugeda naistest.
Seega.
2008 aasta mudelivõistlusest kavatsen ma ka osa võtta. Siiani on selle kinni pannud Tallinna enda tüübid: Foss ja Siim-poiss. Puhtalt sellega, et nende tööd on heal tasemel ja seda on toetanud hea hulk photo-etch´e. Kuid 2008 aasta olen otsustanud mina selle auhinna male võtta. Nimelt teen ma Võidupühaks M35 A2 ehk alias Wanapagan.
Muidu on Dragonil välja tulnud paar tigedat asja: sFH 18 ja Heuschrecke IVb "Grasshopper" 10.5cm le.F.H.18/6(Sf.) auf Geschuetzwagen III/IV, 10.5cm K.Pz.Sfl.IVa. Trumpeteri uutest asjadest ma ei hakka kirjutama! Ilusad!! Oma soovide lehe saate te minu käest!

A ma usun,et jõuluvana toob!
Jaana lubas küll nii!

Ilus oled Eestimaa

Ilusad on need Eestimaa hommikud.

Sellised lahedalt kollased. Mõnusalt punased. Naksikalt pruunid. Ahvatlevalt udused. Ilusalt vihmased. Unistavalt pilvised. Kasutult porised. Õhetavalt jahedad. Vapralt talveks saamas.

Aga ma ei saa aru, miks on Silla ja Adamsaoni lehmad veel väljas. Kõik ilusa rikub ära!

Aga pilt siia suvest. Siis kui kõik oli veel vahva!

Kes käinud, teab!

Eile.
Olin maal, lakkisin põrandad veelkord üle. Msi aga jama on: see on totaalne liuväli. Ma ei kujutanud ette, et üks vana laudpõrand peale öösel kella kolmeni lihvimist võib peale esimest, teist, lakkimist nii libe olla!?!?
Müstika! Nüüd on nii, et kui keegi ikka plaanib külla tulla, ostku endale sokid, milledel on kummitallad!
Aga päeva nael..õigemini, õhtu nael...püüdsin kinni hiirekese. Ilus hall teine, a natsa niruke. Mul hakaks temast kahju, ei tahtnud maha ka lüüa.Tõin ta linna, Üraskile. Ega´s printsess on ennem ka hiirt näinud, mis sest, et surnut. Mängulust ärkas temas. Sama ka minus. Kuna hiir aimas olevat ennast vähemuses ja surmale ligidal, otsustas ta igati vastu hakata! Samas jäid tema piiksumised teisetele seltsimeestele kuulmata-need oleks äkki appi tulnud?!
Kepsles siis kass ümber purgi, milles piilus hiir. Surkis käpaga siit ja sealt. Ühel hetkes kassil hiir käpa küljjes kinni, kas ehmatas, rabas käpa koos hiirega purgist välja! Ja siis läks mölluks!
Hiir hirmuga ei teadnud kuhu joosta, mina hirmuga ei teadnud kuhu käega lajatada...kass oli lihtsalt Ott ruudus! Jooksis mis ta jooksis, hiirt silmas pidasin, kätte teda enam ei saanud! Ei mina ja ka kass! Olgu see viimane kirusin endamisi, läksin duzzi alla ja magama!
Kass oli õhtu otsa köögis, hiilis, nuhkis, kräunus!
Hiir oli selleks korraks läinud!

Ma ootan...

..servaplekke katusele,
..aknalaudu,
..arvete laekumist mulle,
..Iglesiase kontserti,
..IPMS Soome näitust,
..et minust saaks taas normaalne inimene,
..sünnipäeva reisi, 2008,
..et majale saaks uus vooder juba ükskord ümber

Ega ma muud ei oskagi oodata!

....Osa II

Aga see uus naine, oli lihtsalt ilus! Tegelikult oli seal filmis ta ilus jah!

Mis mind aga häirima jäi!
Kes kurat suudab nii kehvasti kokku ajada Matvere suumiimika ja Otsa laulu?
See oli mööda ja see jääb mööda! Kunstiliselt oli see kinu ju hää, kuid!
Siis häirib mind alati Eesti kinos see, et inimesed ei taha lugeda filmi lõppedes jooksvaid nimesid. Mina tahaks teada mis oli selle musta kassi nimi mis Otsa haiglas Astale kinkis! Mina tahan teada mis oli selle Soome tollimehe tegelik nimi..A ei, tormame ruttu välja, koju kartulisalatit sööma!
Ka meeldib mulle vaadata filmi lõpus olevate laulude nimesid ja esitajaid. Aga kui ikka miski tölli kari ees tuterdab, tahaks kisada!
Eks see on vist igal pool nii. Ei tea? Kui ma Tallinnas filmi lõppedes üles ärkasin, ma seda es täheldanu.
Mis aga minu kui mageda filmikriitiku hindeks kujuneb, on: 3/5

Meil on pikk maa, ma pean silmas eesti filmindusel, käia tasemel filmideni. Aga seniks, kui kohaliku vääriskivi nime kandava kinopileti hind on pöörased 40 krooksu, leian ma, et seal võib kasvõi soojas tukkumas käia!
Kui ikka norin liig valjuks läheb, ärge kartke, küll keegi teid müksab!

Ja ma ei saa aru, miks ei müüda seal popkorni?

Tjahhhh...
Eile leidsin ma oma rutaka elukese kõrvalt aega kaeda ka Regintsiga koos kinuekraanil toimuvat! Tunnistan ausalt, et viimase aasta jooksul olen ma käinud rohkem kinos kui kogu oma eelneva 27 kevade jooksul kokku. Ei oska öelda, et kas Hollywood on just minu meki ää tabanud või olen ma lihtsalt sooja koha peal magamise võimaluse avastanud. Viimane film mida ma popcorni kõrvalt ka vaadata sain oli see Kuningriik! Ja jaa, Jaana, sinu päevad ei anna seda "alla 14 keelatud" välja! No kui külla tuled, ma võin kirjeldada!
Aga Georg oli selle filmi nimi. Zanr: mulle tundmatu looma nahk, agamidagi Psühho ja Forrest Gumpi vahepealset. Kestis....eeeh, ma natsa tukastasin!
Kuid eestlased kohe oskavad sellist filmi teha kus uni silma tuleb. Pikk ja lohisev ta otseselt ei olnud. Kuid pauku ka ei saanud...eee, sai ikka, kui seda pikeerivat pommitajat pauguks pidada!
Esimene kaader Otsast, ptüi, Matverest, oli maru naljakas. Kui ma aga itsitama hakaksin, vaatas mo päälle kõrval istuva mammi tige molu ja ma sain aru, et see on siiski eluloodraama! Ei sobi naerda!
Aga film oli päris hea koos nende kommidega ja limpsiga mis mu kõhtu paitasid.
Avastasin, et kui vähe ma tegelikult tean Eesti suurmeestest. Nende eludest, saatustest ja mida nad saavutasid. Ma olen küll tiba koolis käinud, kuid pigem seletati seal kelelgist muust!
Mulle tegelikult meeldis tema naine Asta. Selline kapriisitar, uhke, samas malbe ja leplik. Selline tõeline naine oma vigade ja heade külgedega Naine, nagu iga mees endale valluatada tahaks. Aru ma ei mõistnud, kus ta selle kuradi viinavea endale külge hankis! Selge oli ka see, et Ots oma mummi eriti ei hellitanud! Ja see, et Hrustsovil külaskäigu ajal lõplikult lahku mindi.....!

No.

Et te kõik aru saaksite, kelle päevikut te siin loete (imetlete), siis lisan siia ka selle isiku onupoja pildi.

Kehva tervisega, natsa väsinud tüüp!

A muidu! Poiss kui ponks! Taustast niipalju, et vaadata taamal oleva tiigi kallast ja edsi lugeda!

Tegelikult on selle silutud mulla all kõrge hein!

Legend oli selline, et nn. muru kasvas juba nii pikaks, et mina seda oma trimmerinaatoriga hekseldada ei oleks viitisnud. Niisiis, kuna teisel pool maja traktorenwaren nagunii mürras, siis lasin tal selle maja esise ka üle lükata! Siledaks.

Nüüd ja ausalt, muru on alati korralikult niidetud. Viimane kord tegi seda mu ristitütre ema. Kuna tema ei ole avaldanud soovi siin üles astuda, siis jääb tema pilt muru niitmas, minu arvutisse. Eeeeh, esialgu!

Seega, mees on 2008 aasta valmiva sauna ja garaazi ees. Olemas on isegi garaaziuks, mis avaneb elektriga! Jaaa, sponsored by Kinema-Allikoja! Makstud on niitmisega!

Esimesed sammud!

Ma ei tea, on see õige või on see tehtud siia mingist hetke emotsioonist ajendatuna. No kui seda, siis süüdistage pooles selle emotsiooni tekitamisel ühte plikat. Tema soovitas oma kokaraamatu copy-paste blogi kõrvalt: oh, mönna, tee sa ka!
Tegin...ee, õigemini teen! Teen, see tähendab kirjutan. Kas ma siia kirja panema hakkan seda, mida mu hing teeb, keda armastama hakkan, olen hakanud, kes eile suppi sõi...jne. Ei tea.
Pigem panen siia kirja ( siis on Senna emal saja kolme aastasena hea lugeda ja oma hambutu suuga naeratada) selle, kes kellega ja mis sellega, ehk, mis peas kirjutamist väärib!
Siit välja imeda miskit Just´i või Kroonikasse lugu väärivat veergu, ei tasu. Ma olen liiga igav. Aga mis ma millestki arvan, mõtlen, nooh, selle sa siit kallis tähtede veerija ikka leiad.
Oi jaaaa, nagu Jaana soovitas, pangu ma kirja siia see, mis ma tüdrukutest arvan. Minu tohutu elukogemuse juures......noooh, muig!
Aga keda ma armastan...
Kellega ma käin..
Kes mu lapse ema saab olema....
Unustage ära!
Ma kirjutan oma majast ja mudelitest!
Jaanast ka! :)