Lapsed

Lapsed..

No kellele ei meeldiks siis väikesed lapsed? No kellele ei meeldi? Aga nad onju nii nupsikud. Sellised roosad ja naljakad.

Sellised süütud ja vahvad! Ulakad ja süüdimatud. Naljakate nimede ja sõnade väljamõtlejad. Pahanduste tekitajad. Vahest (siiski tihti) pahanduste tekitajad. Tubade mittekoristajad. Pätud!

Kui Jaanal on igav..

...siis teeb Jaana mida? Kuna ta on teadupoolest ema siis: kantseldab väikest, jukerdab väiksega või tegeleb ikkagi väiksega. Muid variante siin ei ole. Järelikult, kas tal siis ei ole igav või kuidas? No kuna minust ei saa ema, kuna mu õevaan ütles, siis kas mul peab igav olema? Ei tea!
A täna oli. Kuidagi järsku nii igav oli, et kole kohe. Siis ma mõtlesin, et ääretu kole oleks vana olla, siis oleks veel igavam. Nooh.
Täna oli ükspikem conversation ühe tüdrukuga. No oli. Ja mis ma teada sain (õigemini teada sain ammu), et ma olen üks paras ülbe inimene. Nooh jah. See oli suht tasakaalust välja lööv väljaütlemine. Õigemini suht otsene, mis mulle tema juures ka meeldib. Aga siis ma siin mõtlesin ja tegelikult sain aru, et pigem olen ma otsekohene. Ehk liigagi. Samas, olen aus, sellised inimesed, kes samaga vastavad on ka minu ääretu respekti ära teeninud. Teha nägu nagu kõik oleks korras, ka kehva asja juures, sees kripeldades: see on odav! Aga samas, tüdruk, veri on paksem kui vesi! Nii ka sinu puhul! :)
Ma olin haige. Tulin üks öhtu Võrust ja ütlesin veel Törlepile, et ma jään vist haigeks...sönatud maolingi. Hommikul oli siuke vesivoodi tunne. Märg ja kole. Kaks päeva ja hoops, terve. Noroviirus. Kass isegi jättis öökapol magamise mu kõrval. Peale arusaama, et ma kuhugile taevasse ei koli, oldi tagasi. Nagu nurru täis ja keel konservi söömise tagajärgedest kõrva taha käimas! Niruke!
Ükspäev käisin teatris! "Börs ja börsitar". Südamest tulev naer oli suht kosutav. Fakt: iga mees ei ole parem kui mitte keegi, oli hea tõestus! Ja isa ütlus: see poiss ei vääriminu tütart, pani mõtlema. Mitu isa on nii minu kohta öelnud?
Tuttav tuli tagasi sealt kus ka mind oli kunagi kutsutud. Ma ei tea, kud tuleb meelde see, kuidas koos sa laevast maha jalutatud ja ta rääkis, et ma võiks kindlasti ka sinna tulla. A muutuvad ajad! Kahju. Väga kahju. Ei tea mis ta just praegu teeb? Uuuuuu...
Viimased päevad olla kodus! Siis tuleb siit pikk ja kurblik uue algus. Raske, kuradi raske. Jätan kõik sinnapaika ja alustan otsast. Jääb Niru, 22, Lina.. Jääb Lette, külmkapi suurim vaenlane. Samas,nad ei kao. Läheme üle lihtsalt teisele suhtlemise tasandile. Kaugeneme? Kurat seda teab.
Homme Lehtpuuga metsa. Tal iga aastane küttenorm vaja täita. Mamma soojendada! See aasta saab nottjooki ja loodan, et Raul oma kätte kirvest päeva algul ei saada...:).

Lootes sinu keelega paitust.

Jaana...

...kas sina mäletad milline oli Teie peres kõige levinum haigus peale nohu ja gripi? Ei see pole pohmakas, stress ega ka kurguvalu. See oli põiepõletik. Kui sa küsid miks nii, siis seda pead sa küsima kas taevatarkadelt või Jumalalt. Aga iga talvine haigus oli see küll. :)
Miks aga selline teemaalgus? Nimelt, kapten Nirul avastas tema arst põiepletiku. Õigemini avastasin selle vist isegi mina. Till arstile ja kinnitus oli olemas. Esialgu küll mõtteline. Aga üks päev ma kärutasin temaga siis kalli veterinaari manu ja... Niru löödi selili laua peale, sikutati esimestest ja tagumistest käppadest, nüliti pool köhtu tagantpoolt paljaks, tehti moodsate meditsiiniliste masinatega (nimelt ultraheli) selgeks: põie sein paistes! Ma pidin naeru kätte ää lämbuma. Toakass ja haige!? A nooh, suts talle kintsu, 518 krooksu ja kodu tagasi. Tagasitulles, printsess nagu ta on, väike tsiss ka mu jope sisse! :) Karantiin! Magamistuba on temale keelatud area!
Eile oli mu õnnepäev. Ma esimest korda sain 10-mängu kokkuvõttes Unos võidu. Küll tagasihoidliku 688 puntsaga, kuid ikkagi. Mu senine karjäär sellel alal vahmiil Sepp´de juures on alla igasuguse miinus 1000! Müstika! A kirjutame selle võitude jada alguseks Lette lülitumise liigasse! Jeah!
Miks on Annika oma blogi lukustanud tavaliste inimeste jaoks? Samas, miks pole seda avanud üldsusele üldse mitte Katu? Huvitav oleks lugeda: tagamõteteta!! Loodan siiralt saladuste laeka avanemist.
Ei tea, aga mul on hirmus mott pääl mudelite plätserdamisel. Miks, ei tea!
Homsest alates lõpeb mu elus üks väike vahepala. Lõpetame ära tööalased suhted AS Eesti Post´iga. Miks nii, eks seda teavad kõik-raha. Töölepingu lõppemine on rahumeelne!
Kodanik Errit. Sattusin just ennem lugema Teie blogi. Ma ei saa aru või tegelikult, ma ei peagi aru saama Teie (ma ei ütle seda Teile esimest korda!!) suht pessimistlikust maailmavaatest. No võtke midagi ükskord ette, et: 1. te ei oleks väsimud; 2. et Te aastaalguse energia ei oleks juba 13-daks jaanuariks suht low. Kellegi anonüümse komme lugeda on tõesti suht jura. Jumala eest ärge arvake, et see kodanik Pütsepp on. Ausalt ei ole!
Poolraseda õe blogi lugemine on saanud siis lõpuks pöördvõrdeliseks miski salasorganisatsiooni veel salajasema teate tõlgendamisega. No mitte mütsigie i idu. Kontsakingad, lombid ja muud päkapikud. Noh ja kuhu see kõik viib, teavad maavälised olendid. A selles elufaasis keeravad nad kõik vist ära. Pean silmas tiinuse miskeid etappe. Ei tea, pole kogennud. Äkki miskid kommentaarid sinult Jaana?
A kle Jaana! Mitte ei mõista ma sinu piiramatut lembust igasugu kudumisettevõtmiste vastu. Äkki tõlgid? :p
Endaga rahul!
.)

Aga sina Jaana?

Ma ei taha väita, et ma midagi fännan. No mitte igatahes nii nagu üks tõeline fänn ma välja ei näe ja ei taha näha ka. See, et ma mõnda eesti soost ansambli laulu peast tean...see on midagi muud. Aga!
Jah, ma pean tänama ühte kunagist head sõpra, kellele see sama bänd peale läheb! Tänan. Mis temast saanud on? Kuulab ta ikka sama? On tal see plaat?
Enne jõulu ostsin endale Dagö viimase üllitise. Ja kurat, ma ei saa enam selle Härra Sannikovi loost edasi. Ma usun, et selle koha peale on plaadimängija juba augu kraapinud. See pole oluline, sest ma kuulan ei-tea-mitmendat-korda ikka seda sama ja sama! Ma tean mis mind selles loos köidab: Vaigla! Hingest!
Muu sealne on tilu-lilu. Ok, ma armastan ka Evelin´i. Terve see kontsert oli maru, plaat takkaotsa! Vanasti meeldis mulle Sveits, aga..nüüd meeldib ka!
Aga see Sannikovi viis on mönna, sõnad mõtetud. Aga see basskitarr, see näpukeste vudin, see traadi pingus.. karvad, nii palju kui neid mul on, tõusevad püsti! Oh Jumal kaua võtab aega...
Arusaadavatel põhjustel on eelmise aasta viimase nädala parim lugu see sama lugu: DAGÖ-Härra Sannikov ( vaba öhu version ).
Et aga mitte tunduda miski vana sussakana, kes tsillib aint miski Eesti softi järgi, siis Jaana... Kui sa natsa suudaksid oma pead vaevata, siis sinu-minu keska aeg oli sellise viisiga: Du Hast Den Schönsten Arsch Der Welt-Alex C. Feat.Yass hoopis teistsugune lugu? Taananaaana-diinananaaaaa...ei koida. No näed, otsi see lugu üles...a mis otsi, sul ju VIVA olemas! Seal! Siis olin ma noor!
Võidus pidudel käija, Paistus, Fellinis....jeah.

Jaanal saabus 2008..

..arvatavasti suure mürtsuga. No kui suure, seda teab ta ise ehk kõikse paremini ja eks, kui ta nüüd sellelt pidude perioodi karussellilt maha saab, ta kirjutab ka! Eks talle olen ühe kodunäitamise ka võlgu. Ausalt ära rääkides tuleb vaadata minu otsa, sest teisel pühal olin ma totaalselt....levist ära! :) Paha oli olla! Ausalt.

Aga see selleks.

Selle aasta jõuludest peaks pihta hakkama!

Algasid need jõulud lõika maha ja lase jalga. Olin ilus, viks ja viisak. Oleks mulle nuga ja kahvel ka antud, oleks nendega isegi võimeline sööma olnud. Igati ontlik ja esmaabi valmis meeskond oli mu kõrval. Pärastine niisama kõikumine ja abistava käe andmine abi vajavatele inimestele on alati tervitatav! Need teemad aga jäid, usutavasti, eelmisesse aastasse ja see aasta on ta....

Ahaaa, kuna ka ahjumeistrid pidasid pidu, olin ka mina kutsutud. Veel viisakam ja etiketti tundmist nõudvam üritus. Snoobid maakeeles koos ja mina nende hulgas. Kuidagi, suht kahtlaselt, õnnestus kellelgi mind jõuluvana mängima sokutada. Aga pidasin ennast viisakalt üleval. Paar kuradit ja muud vandesõna peaks kuuluma iga jõulumehe varamusse. Sai tantsu löödud. Kui hiljem pildimaterjal üles läks, tundus, et ma olin iga pildi peal. Kas siin kohal öelda aitähh-oma õele või..? Hommikune tööleminek oli suht udune. Hommikune nõudepesu oli taas mu õlul, sest Kairi sööb kahe eest ja ega ta kaasa kehvem olla saa. Onju! Ja ülla, ülla, ta käis esimest korda maal! Oi oi, kas talle seal ka meeldis, küsige tema enda käest.

Jõulude vahelisse perioodi kuulus ka legendaarne Andrese külaskäik mu külmiku rüüstamise eesmärgil. Jah, miks, küsite? Aga teema selles, et Endla tänaval tuleks välja kuulutada karantiin, sest sealne ekipaaz: Koppelman-Lette on ma ei tea milles iganes. Patsill on seal peres samasugune nähe nagu minu puhul söna kurat. Ükspäev käis isegi perearstist tuttav neil külas ja tema kommentaar oli midagi muud kui optimistlik. Huvitaval kombel ei ole ma siiani jäänud haigeks....paneme selle sibula, küüslaugu ja mädarõika ohtra tarbimise arvele! Elagu, elagu, elagu!

A mis oli selle aasta viimase Andrese külastamise päeva nael? Ahaaaaaa, Lette; Kadri! Ma olen Sind näinud paar korda elusana ja nüüdseks ka miljoni pildi peal fotoalbumis! Mitte, et ma muianud oleks, aga naeru oli. Eks Andrese märkused piltidele tema albumis olid muigama panevad. Ahmisime öhku: Gea, Andres, väike Lette ja Mii. Boonusena sain mina lehti keerata ja... :)

Ja jaaa, kinke oli mul mõni ka! :) Tänan!

Aasatvahetus oli see aasta taas maru. Tantsu, tralli, magamist, söömist, tralli, tantsu, matka... Olgem ausad, aktiivne puhkus ja seda koos toredate kaaslastega. See oli hea puhkus. Rakette oli ka.

Ja ja, muideks, ma vedasin Sassiga kihla, et 2010 aastal olen mina tantsupeol tantsimas, juhul kui sel aastal tantsupidu toimub.