Juhuu jõulud; kisab nii mõnigi väike ilmakodanik. Rõõmustab hommikuse kommi üle sussis. Oh seda vallatust ja õhinaga vatramist, kui jõuab kätte päev, mil kingid kuuse all/ukse taga/jõuluvana käes.... Ega ma ei ütle, et seda rõõmu suurtel ei oleks. On, palju on. Mina küll kilkaksin kui "tomm" laual on. Või sussis. Või vallatult sahtlisse pandud. Küll on ikka ilus aeg.
Eeee, nagunii tahate teada mida tehtud ja mis teoksil.
Tööl ikka, samas ettevõttes. Seal on käinud läbi küll karmid otsused ja liigutamised, kuid asun oma ametipostil. Töid ning tegemisi on juurde tulnud ja aastanumbri vahetusega tuleb seda veel juurde. Kui siiani on ikka tööl oldud hilise tunnini, siis ei kujuta esimese hooga ette-mis kellani siis nüüd? Kuid lisame siia selle vallatuse: kasuta olemasolevaid ressursse ja ära looda. Nii nüüd ka siis. Nõrk oleks ka öelda, et ma rohkem ei saa, ei viitsi.. Ei saa, ei oska. Ettevõtte jõulupidu oli vahva. Vaikne ja tagasihoidlik. Tempu ei tehtud ja saluut jäi maa peale.
Mis päev see oli kui ma kodanik A´ga Viljandisse sõitsin? Peaks kedagi tänama, et mul oma kolmekümmnes sünnipäev lubatakse ära pidada. Keda? Kurat seda teab või Jumal seda aimab. Siiras kaastunne Fordi juhile! Vaadates veokajuhi värisevaid käsi, sain aru, kui ligidalt minust ja A´st jäine õhk möödus. Aga kümnendamal veebruarikuu päeval olen ma siiski (veel?) elavate kirjas. Kellel veab?
Eraelu kohta on küsinud kodanik Jaana kordi mitmeid. Et miks ma ei kirjuta, miks ma ei teavita. Küsin viisakusest, et kas on vaja? Huvitab see kedagi mis moodi, kuidas, kellega? Ma oma naiivses uskumises arvan, et see pole laiema lugejaskonna asi. Lähedased teavad, tuttavad aimavad, tundmatatud loovad kujutelmi. Ürask ja Svamm on täie tervise juures, isa-ema näost roosad, õde-vend kõpsivad ikka.
Mure on ainult Ä. pärast, sest keegi, kel jalgu neli või enam, sõi kõik ta nokutajad ära. 15 sulelist! Peab ikka isu olema. Samas, ega ta ikka kõiki pintslisse ei pistnud, jättis nad vedelema. Oma osa said ka kohalikud rebased, kullid ja muud karvandid. Lubasin endamisi, et kevadel toob talle päike nii kirsiõied kui ka uued tibud. Toodangu kohta mina garantiid ei anna.
Viimasel ajal on olnud mul mitu huvitavad kõnet kodanik M´ga. Sellist huvitavad ja sisutihedat. Kohe hea on kuulda kui aus ollakse ja sulle võib-olla mõni saladus usaldatakse. Isegi natuke intrigeerivat materjali. Äge! :)
Ükspäev vaatasin omi pildialbumeid üle. Oh aegu, oh kombeid. Igasugu huvitavaid ning ilusaid seiku tuleb meelde. Jaana ka sinuga seoses, ka maal olles. Saksamaal elades, Tallinnasse tulles, seigad sõjaväest, perekondlikud.. Huvitav on vaadata ka Pihlaka talus toimunut. Esimest korda Pihlakas; trööstitu pilt; teisel korral juba kaev, puhas sein; kolmandal uus laotud pliit, maalritööde lõpp, vesi majas. Uus vooder, ilus svenssoni punane koos oma valgete aknaäärtega, nurkadega (eriti uhke olen ma isaga saetud laudade üle!)... ja kõike seda oled sa teinud oma enda lödinäpukestega. Ja nüüd elad juba peaaegu aasta sees...tuba soe, telekas pilt, arvutis neti.ee... õnneseen, sa poiss.
Meelelahutuslikust küljest-Dagö lõpetas oma eksistentsi. Lootes lõpudefileele oli pettumus ikka väga suur. Sellist äbarikkust ja vaikse kolinaga lõpetamist võiks oodata kollektiivilt, kes on koos käinud kolm päeva, mitte pundilt, kelle lugusi teab pool eesti rahvast peast. Minu eelviimane elamus Palmse mõisas oli üks suve tippsündmusi, kuid nüüd selline jurr... Ma arvan, et kodakondsed, kes selle Tallinna kontserdi melust ilma jäid..ei kaotanud mitte midagi. Raha jäi ka alles.
Huvitav oli moodsas pärimusmuusika Mekas kuuldud Padar ja Sun. Raju rokk oli kvalifitseeritud pehmeks lüürikaks. Lemb see küll polnud, vaikne äikeseraksak ka mitte. Midagi.... Kolm lugu mulle meeldis, või õigemini nende tõlgendus.
Teater oli ka paar korda kavas. Üks Rakveres, teine Viljandis koos kena printsessiga. Mulle kohe väga meeldis ja rõõmu palgele tõi.
Kinos on käidud kordi rohke kui kolm. Kohalikud sedöövrid, mida nähtud...õigemini üks: Detsembrikuumus, jättis maruda mulje mu pähe. Selline lihtne, kodukootud kuid samas nii armas ja südamlik. Kark´i esindatud Põdder oli nagu kirss filmikoogil. Ja eks ta nii on ja nii ole ka. Huvitav oli ka film prantslaste mürglimehest, kelle saatus lükkub teise ossa. Tarti Kaneeli nimelise kino pehme pingikate on ka katsutud. Film oli sel juhul Hollywoodi Ö-kategooria oma. Muuseas, popcorn on seal ikka õlis immutatud! Mitte osta.
Öö on lugejad.
Ka siin.
