Jaana ei käivat Hollywoodis?

Kui kõik ausalt ära rääkida tuleks alustada sellest, et oli üks nädalavahetus millele eelnes reede koos aastakoosolekuga.Esitleti ideid aastaks 2008, kiideti paremaid, jagati kasumit ja söödi vastuvõttudele omaseid võileivakesi, koogikesi......Kuna ma ikkagi plaanisin koju sõita...Aga üks meie ilusatest tüdrukutest rääkis mulle Tallinna tuledest, tüdrukutest ja muust traali-vaalist. Ja mina kuulasin seda suu ammuli ja tahtsin seda kõike näha! Oli kena plaan, õigemini olevat kena tava käia poistel-tüdrukutel peale üritusi ka väljas pidutsemas. Saadi ka mind kui kõikse rohelisemat nõusse. Olles oma jaatava noogutuse teinud, läks triangliks! Esimene konjak läks viisakalt kenadest plastikust topsidest, teine aga juba kingitud karikast, mis mu kogu aeg täis tilgutas. Algul süüdistati mind küll kalli konjaki raiskamises, küll oskamatuses, küll ikka värisevates kätes! Peale teist pudelit, selgus, et selle karika ja karikajala vaheline ühendus tilkus totaalselt läbi! Oli aeg hiline ja rongid enam ei käinud! Olin viimane kes lahkus ja maja valvesse pani!Ja linn ootas meid. Eriti kahju oli mul sellest poisist, kes tol õhtul hoolduses oli... :)Prive, Überblingen, Hollywood....... Oh neid tüdrukuid, oh neid poisse :)Kella viiest oli pidu läbi ja tuled põlema! Riidehoius sain jope, mis minu mõõtudele, värvile ja muudele parameetritele küll ei vastanud! Ja ma tundisn, kuidas kogu maailma õnnetus mu peale langes! Mõlemad telefonid, autovõtmed, koduvõtmed, dokumendid.... Ikaldus!!!Korraldasin paraja lamendi, kuid minu puhvaikat see kohale ei ilmutanud! Eeeh, üle tee asuvas hotellis sulgesin oma telefonid. Käisin veel lahtiolevates baarides...ei midagi! Lonkisin siis korravalvurite majja ja kribasin avalduse, kus teatasin, et kõik on ukradina! Järsku kukkus uksest sisse keegi tõmmu noor kutt. Ja hakkas nutma! Ma esimese hooga ei saanud aru, mis nüüd. Nii nagu mina aru sain ja tema oma kehva inglise keelega, püüdis ta oma nutunuuksete vahele seletada..õigemini ta konstanteeris fakti-ööklubis tal viiul kaduma läinud! Ehh, kostsin ja ma sain aru, et ma ei peaksi kõige õnnetum olema! Ma ei imesta enam millegi üle! Öine Tallinn on ikka pime ja kultuuriderikas kant! :)Oma triiksärgi kõike nööpe kinni pannes ja käsi sügavamale tasku surudes kõndisin varahommikuses, jahedas ja tuulises linnas oma armsa õe juurde...Loopisin kividega mis ma loopisin, keegi selles majas üles küll ei ärganud! Kell oli hommik ja üle-üldine uni oli kõik oma võimsusesse haaranud! Nii hakkas toimima ka minuga! Tukkusin siis seal oma kolm tunnikest..ennem kui see neetud maja uks avanes! Ära külmunud, ära tüdinenud, ahastuses... sain ma sooja vannitoa põrandale!Uus päev algas mu jaoks!Nüüd olen ma taas Pihlaka talus ja fakt: siin on nii kuradima hea; on tõdemist väärt.Muude lisade kohta see nädal: olen tuletõrjuja, olen pool sellest! :) Igavesti kenas hotellis oli üks päev tuleohutuse koolitus. Peale seda vaatasin ma oma kuudi maal üle ja nendin fakti, et siin on mõningad asjad puudu! Tegelen sellega. Kuradi hea oli miski lõunasöök! Spitze!Ai-ai! Eelmisesse nädalasse jääb ka üks meeldiv ja asjalik kokkusaamine ühe toreda ja targa inimesega. Eelnevalt oli hinges selline kummaline äravus ja jalg värises. Miks, ei tea! Aga faktide nentimiseks see jäigi! Meeldivale koostööle lootma jäädes, tüdruk! :)Tööl on kiire, kiire ja kiire! Saan nagu asjadest aru ja samas ei saa ka! Tubli raamatupidaja on mulle siiani abiks olnud! Tore tüdruk! Õdevaan on viimaseid päevi kuklike! Selline suur ja ümar! Koomiline, et minust saab onu! Eheeee. Ei tea, a kas ta hakkab suviti maal, minu juures ka olema? Käiks koos pidus, vaataks mis naabimummid teeks, kärutaks atv-ga.... A vaata, õde, et sa ikka välja ka teed!Hooga uude nädalasse! Täna olen kodus!