Igaüks, kes peab end asendamatuks, pistku sõrm vette ja vaadaku, milline auk pärast sõrme väljavõtmist jääb.
Huvitav, mida selle kohta öelda?
Jah, õige ta on, et asendamatuid ei ole. Kõik siin ilmas taastub, tekib uuesti, saabub või mis iganes.
Seega, ka mina ei ole asendamatu, ka inimesed mulle ei ole asendamatud.
Tegelikult on ääretult vapper ja julge tegu vaadata oma endistele tuttavatele, lähedastele, kellele iganes, silma ja nad kõik kuradile saata!
Nii ka Sind, naine!

Jaana versus Superbad?

Jeah. Täna õhtune elamus filmist, Superbad oli keskimise vaadatavusega film. Ma hakkan vist ikkagi vanaks jääma, sest roppusi, inglise keelseid nelja tähelisi sõnu, tõlgendati eesti keelses kontekstis erievatel viisidel. Ära tüütas! Kummaline oleks minna kinno, kino ees kohtuda oma lemmikuga ja minna vaatama filmi kus iga teine sõna on fuck...? Kuidagi amoraalne! Aga?
Ma viisin koju jalutades ennast selle filmiga seoses oma noorusesse. Kas ta oli selline? Jaa oleks pisut liig ennatlik kiruda, kuid saame soeseid tuua küll.
Esimene purjutamine...selline tõeline. Eheee, seda peaks isegi Sina, Jaana mäletama! See oli koomiline. Taiks ja Monika trepist alla kukkumas, rumm ja rumm, viin ja rumm, Sepa Allani kõikumine, aias kiikumine, mida hommikul meenutas porine kingahunnik, Janeku öine koduminek...
Esimene seks.....noorus!
Alkoholi ostmise esimest korda ma ei mäleta. Politseiga kokkupuude oli ...pole oluline.
Mida aga saame öelda. Kindlasti oli mu see osa elust, milles filmis päris vahvasti räägiti, mitte nii kirev ja möllu otsiv. Omad kiiksud ning tembud seal olid. Sannaklubi, autodega kärutamised, kaklused, peod...
On olnud ilus noorus!
Ja jaa Jaana, sina sealt ka pole puudunud! Onju!

Jaanal on kõik hästi

Selle aasta lõpuks olen ma tänu raamatupidajale tugevas plussis. Aeg piduks!
Sünnipäev möödub soojas, on selgeks saanud!
Laupäeval-pühapäeval romantiline reis Helsingisse!! :)
Andrese maja saab aastavahetuseks tip-top.
Oma majas on see aasta esimsed jõulud.
Kutse Kaisa sünnipäevale on käes-ilus roosa ja nummi! :)
Chris Rea taas Tallinnas-ei tea kas peaks minema!?
Ja Jaanal pidi ka kõik hästi olema! Nii ka minul, sest miks peaks mul halvemini minema.
Olen asjade kulgemisega ääretult rahul!
Mõmisev!

Eile oli pühpäev ja mina koos oma sisustusekspertide grupiga otsustasin minna Tartu.
Aga ennem...
Pigem oli see miski ekspromt üritus, sest Kakskendkaks teadustas laupäeva õhtul, kui ma ehitusinsener Pauk´iga maale kolistasin, et ma nad maale olin kutsunud. Kuna ma seda ise ei mäleta siis saatsin ma Lina tänava kaadri... Küsisin Heiki käest veel kaks kärkunnjooki, kuna kodu minna ei viitsinud. Andres oli tol päeval muidu liimist lahti ja nii olin mina selle päeva kaine autojuht. Mustla poes oli viimasest Summ loosi ostmisest ikka ikaldus, võtsime hoopis verivorsti. Retsepti verivorstide praadimiseks saate Jaanalt. Summi kohta niipalju, et viimane kord kui ma koos Andresega seal läbi käisin, saime kokku 375.- eek´i eest me erinevate piletite omanikeks. Paar võitu oli ka! :) Silla Jaani käest sai Andres pika lunimise pääle endise kuivati kütmise ahju, millega ta nüüd otsustas maja kütma hakata. Kuidas ahi majja saadakse....see pole minu asi! :) Piima, mis pidi minema Maila kätte...ma seda ei tea, kas ta sinna ka jõudis, sest ennem olid minu silmad need mis kinni kukkusid! :)
Maja oli täis verivorstide küpsetamise lõhna ja pärast poole tümpsu!
Aga see Tartu trip...
Esimese hooga kadusid mu mürsul ära pidurid....Müstika! Tagasi pole nad tulnud siiani. Kuhu jäid, selgitan tänase päeva jooksul.
Lambid tubadesse on olemas. Müstilised küll, kuid Herstal´i (www.herstal.dk) valgustite Eestisse saabumine on kui Issanda laskumine maale. Millal, kunas, palju...-need küsimused olid nagu..ma ei tea, mis asjad poes töötavale müügiasjapulgale.
Pika valimse, pika mööda erinevaid poode sõites said nad siiski olema! Kahe toa lambid maksid kokku....üüratult palju minu jaosk, kuid, sisustuse esspetsialist ütles, et nii on ilus ja popp! Ma ei tea! Ausalt
Lisaks on miski kuusk nüüd ka! http://www.herstal.dk/Default.aspx?Page=Group&GroupID=95&SubID=187&ID=3551&Menu=
Katsu sa Jaana midagi halvasti öelda! Mul on ta juba akna peal!
Jõuludeks on välja ette nähtud miskid kulinad ka. Ümber maja...
Seega, käik koos ilusat hinnata oskava inimesega, oli 50:50 lahe, sest minule see poode mööda kollamine ei istu. Suur viga oli ka McDonalis Kirkele lasteeine paki sisse mitte vaatamine, sest seal puudus Kirke arvates limps. Kus ma selle küll unustasin! A Kirke, kle, ma selle järgmine kord toon! Eks!

Gone Til´ November

Ma mõtlesin siin paar päeva tagasi, et kuidas seostada tüdrukuid ja muusikat. Ei tea miks, aga selline mõte tuli. Arutasin endamisi oma inimsuhete ja muusika üle. Teate, ma võin julgelt väita, et iga inimese elu on miskil hetkel möjutanud tema lähimad kaaslased ja nende nn. "lemmikud". Kuidas see nii on, ei oska ma öelda, kuid....
Minu elu esimene ja sügavaim armastus, kuulas muusikat. Just nimelt kuulas. Kes laulis, mis muusika... see oli Temal suht ükskõik. Kuid mis Talle miski hetk meeldis, oli Texas. Kuulsad Paistu peod olid lahedad. Esimene tants on isegi meeles.Kui mäletada, siis sai see alguse ühe singli näol. Kahju, aga ma ei mäleta mis lugu see oli. Aga tollal sai kuulsaks saunaklubi" Sannasoojus" mille kohta võiks veel palju kirjutada. Selles kuulati muusikat: Kukerpillid, Apelsin jt. Vanade LP-de pealt. Klassika :)
Teine ja üsna lüürike üritus tõi mu ellu tanstu. Meeletult tantsu. See oli aeg kus ma tundsin röömu sellest, et ma olin kaaslasega tantsupõrandal kui üks hing. Flirt, kirg, tunded. Tol ajal sai mulle miskil määral oluliseks Tätte. Mitte, et ta mulle nii väga meeldinud oleks, kuid "Vana kuub" tõi mulle meelde alati mu nooruse (Krt, kuidas ma saan nii väita-nooruse). Miks mulle meenub Koiksoni "Narr". Teate ju küll, ...narriks muutun öisel ajal.. Muu on siin mitteoluline. Pikalt võiks rääkida Nukker Kukeke, Lament, Kolumbus Kris....
Mnjaaaa.
Nüüd olen ma kahe vahel. Kas kirjutada Dagö´st või mitte. Kirjutan.
Mitte, et ma poleks sellest bändist midagi kuulnud, vaid, et nägemine live´s oli mul selle persooniga seotud. Maru on selle bändi juures see, et pea kõik kontserdid lõpevad "Šveits"-iga. Kas YTalle see muusikaline kooslus meelib? Ma arvan, et 50:50. Minu ta selle pundi juurde lohistas.
Aga mis mulle meeldib? Lemmikuks jääb Vennaskond. Kukerpillid on mu nooruse dream band, Apelsinist jäi meelde nende rohelisest paberist, mändidega LP ümbris, Smokie plaat-see esimene...
Tänase päeva looks nimetan: Gone Til´November
Kõige ilusam koht, kui Ta jalutab selle sõitva vana mehe järel ja mees hakkab sama laulu laulma...

Jaana vol. 2

Inimese tunnetel mängimisel ja putukatõrjevahendi kasutamisel on väga sarnased tagajärjed - ühel hetkel neid lihtsalt enam ei ole...!

Jaana ei tantsi!

Kuna kõik me armastame laupäevi, siis otsustas herr Lehtpuu mu külla kutsuda
Pidi olema: saun, tirlimps ja hookus-pookus. Mina oma noores naiivsususes olin asjaga küll tiba kahtleval seisukohal, kuid peale Janeku mamma meelitusi ja südamerohu kinkimise lubadust olin asjaga siiski päri. Kuna Janek on Viljandimaal sama mis saarlane Hiiumaal, siis eelnes sellele sõidule Keila, pikem maadlus Lehtpuu saani parema väljanägemise ja pidamise nimel. Löödi läikima mürsu vasak tiib, pesti porist puhtaks küljekarbid ( ja tema, Janek, väidab, et need tehti uued... :p) ja tunnise ootamise järel pandi alla kobe suss. Mis sest, et kuus talve sõit super-slikid! Ikkagi talv!
Mo pool panin kotti käterätiku ja uued sokid. Sampoon jäi seekord koju, sest alati unustan ma Keila servale maha oma pesuaine. Ja tehke või seepi, Janek poest seda ise viimased kolm aastat ostnud ei ole. Pütsepp varustab!
Mure oli aga Jaanaga! No ikka tahad noort ema ka näha, aga ei! Selle vedamine inimeste sekka on sama mis lammast panna tegema mardisanti! Kategooriline ei see otseselt ei olnud. Pigem poeti Rainise, Senna ja koera selja ning nime taha! Aga tõmbasime Ta nimekirjast (keda kutsun oma 50-aasta juubelile) maha!
Eret oli lihtsalt augus, Anneli koeraga väljas! Muud....olid laudas!
Sõit Keila on alati olnud igav. Seekordsed: kitsed, Passat, mitte spurtida suutev Mondeo, Orioni üks tuli; on tavalised nähtused! Krt, kahju oli mul kommidest mida ma pärast söömise eesmärgil põrandalt korjasin!
Saun oli soe, vesi leige. Kass kartlik, Heits unine! Siider lahja, Kala tulem.
( Pesuprogramm on lõppenud, võid võtta pesu masinast välja! ) st. istun köögis!

Kala!
No selline suht kahtlase õhtu algus. Kahtlused, mitte uskumine, salastatud number, olid õhtu märksõnad. Bu-ra-ti-no...laulud lauldud, beef toonikuga, muigvel suu... Ventsi lubaudus teha järgmine kord kõike paremini :)
Üks üle väga pika aja vahva hommikusöök. Muljetavaldavad vastused. Siirad ülestunnistused. Kohkunud ilmed. Salat ja kohvi, poolene piim. Unised näod.
Üks vahva nädal, tõeliselt toreda lõpuga!

Pärnuga taaskohtumine. Segased mõtted, uskumatu naiivsus.
Aga maal oli traktorenwarenite sikutamine. Papa Püti masinapark on ikka kirju kui rähni kuub. Oi ta on ikka maru mees. Ikkagi oma isa! Austusega!

Aga kõige parem on oma kodus, tuleb taas tunnistada! Siuke soe ja mõnus tunne. Niru hale mjäug on asja tipp. Selline hale küsimus: kus Te olete kõik olnud, miks mina jälle üksi koju jään. No Lehtpuu Pauka kõrval on siinne printsess kui Venus Flytrap Primadonna. Ausalt, ta on ikka nii ilus. Tema tohutu huvi kilekottides oleva vastu on sama siiras kui minu huvi näiteks Mare vastu. Selline nuusiv ja tähelepanev. Eneli ütluste järgi töötab Niru pommikassina politseis. Mina aga....?

Nädala nägu: Mare oma! :)

No Jaanake!

Kui sa nüüd ka minuga rahul ei ole, siis ei ole seda ka Jumal taevas. Krt. Hommik algas küll mul müstiliselt. ATM sõi mu kaardi ära! Ja selletõttu, Statoilis võlgu jääd ja seda terve kütusearve näol, ei juhtu mitte iga päev. Veel vähem minul, kes ma sellistes kohtades teadupärast ei tangi. Aga võla ma tasusin. Ausalt.
Miks nad siis topivad üles silte: Vöörst tank, tenn pai! Ma saan aru, et nad on leppinud sellega, et pooled juhid jäävad neile võlgu..või ma eksin? Orava omas tangin ma niipalju kui raha sisse viin ja tädile käratan, et kalla! A ju see on haritud inimestele, Statikas.
Jaana! Sinu munakeedu retsepti pole ma veel kirja pannud. Pole aega on päälinna popikas ütlemine! Ja niikaua kui sa seda saanud poel, olge kasvõi näljas! Peale selle, hakkavad igasugused maal elavad inimesed Tallinna omade silmis nagunii kulla hinda minema! Ja Jaani hoovis hakkan ma pärast Talleggi munurite hukku üha tihedamini käima. Raudselt! Hoia liini, Jaana! :)
Tegelikult on minu tänane Päike, väike Eret. Pisara tõi silma. Nii ilusti pole keegi ammu juba mind meelde tuletanud. Ausalt! Lihtne, lakooniline ja selge!
See oli ilus! Tänan Sind, kallis Eret! :)
Millega üllatad mind sina, Jaana?

Näedsa.
Talv on saabunud. Nooh, mitte küll ametlikult, kuid siiski. Muidu on see aeg vist 21.12. Ametlik. Aga talv nagu talv ikka. Autod jääs, ka minu omad, tiba jahedam, mis tähendab, et T-särgiga enam ei käi. Kõik krõbiseb. Teed on ka hommikuti libedad. Saabunud on ilus aastaeg. Kauaks seda külma ja lund, kes seda teab, kuid ta on ju kohal. Esimene lumi pidi sulama...
Muidu oli tore nädalavahetus. Mõningad pahad seigad ja väljapressitud sms välja arvata. Saame üle, luban!
Maila juubel. Ma ei kujuta ette, et ma peaks elama elama neljakümnenda sünnipäevani. Kole! See varsti saabuv 30 saab ka kole olema! Lõin aga kõvasti Kakskendkahega ja Mii´ga tantsu. Vähemalt nendega veab mul alati! Kallis oled Eneli! :)
Miks? Mu tervis hakkab üha rohkem mind alt vedama. Seda ka see nädalavahetus-taas kord. Kui keegi teaks mis mul viga on, kui keegi ütleks mis teha? Janeku soovitus vähem tööd teha ja rohkem puhata on küll idee, isegi asjalik idee, kuid....ei mängi välja. Samas, eile voodis olles mõtlesin ,et saadaks selle elu siin riigis kus kurat ja koliks ikkagi kuskile sooja. Müüks maha kõik mis mul on...koliks banaani alla, teeks sellist tööd mis lubab hinge sees hoida ning lihtsalt lööks oma elupäevad surnuks. Tõeliselt vaba mehena? Ei tea kas see on hea idee? Äkki genereeriks siit midagi välja?
Ükspäev saabus postkasti kiri, kus saaks minna Gruusiasse. Mõtlen, et käin vist tiiru ära. Ausalt. Nädala ikka kuskilt endale leiaks. Reisitud on ka üksi ja seljakotiga. Kehva küll, kuid nagu näha, on siiani kõik alt hüpanud! Alatud olete!
Muidu? Muidu on ok. Tunnen, et peaks endast rohkem hoolitsema hakkama. See mis siiani on olnud, on hinge ja keha raiskamine. Tunnete maailm on ammu juba sassis. Keha on üha tugevamaks saamas. Puudub aga tasakaal! Mõlema vahel!
Jaana, ma järgmisena kirjutan sulle muna keetmise ja/või praadimise retsepti. Saad oma meeletusse kogusse ühed retseptid juurde!

Kus on minu naine, kus on minu märkmepaberid? Kes tänitaks mu kallal? Kelle laste isa ma oleks?
Krt, seda teab!
Ja Lette; Kadri on kuidagi õide puhkenud? :)

Täna on ühe ilusa tüdruku sünnipäev. Vahva tüdruk.
Ma tegelikult ei tahtnud mitte sellest rääkida.
Kui raske on tegelikult saata sõnumit, lihtsat sõnumit, inimesele, kes oli sulle kunagi hea sõber, kuid kes mingil hetkel tõmbas alt pingi. Kohe kuidagi väga paha oli.
Terve selle tänase päeva olen ma mõelnud selle üle kuidas ühel hetkel saavad meile tähtsusetuks miskid ammused ajad ja olemised. Kuidas me heidame üle parda eelneva. Kuidas me selle üle kurvastame, õnnetud oleme. Lubame mitte astuda ennast petvate inimeste otsa. Aga ikkagi me teeme seda, uuesti ja uuesti. Usume, oleme rõõmsad.. Krahh ja see eelnev saab möödanikuks! Me peaksime asju võtma mõistusega. Teadma, et igal asjal on kord lõpp. Kuid kui need lõpud saabuvad oleme me oma mõistusega üsna jännis. Kuidas tahaks helistada, küsida kuidas tal läheb, kuidas tahaks saata lihtsat sõnumit, küsimaks, mida ta teeb, kuidas tahaks saata kirja, teadmaks, kas kõik on korras!
Tahaks, tahaks, tahaks! Mõistus tõrgub, sest meid on löödud!
Nii oli ka täna hommikul. Sees hakkas keerama. Aga tegemata jätmine oleks ka enese petmine! See oleks kohatu olnud.
Nii see sõnum saadetud sai. Mis sellest? Ma lootsin miskitki elumärki, et kuidas on või vähemalt aitähh...
Ju ma siis loodan liig palju!